Mõned mõtted
Need on killud vestlustest –
nendest vestlustest, mida peetakse vaikselt. Südamest.
Mõnikord sügavas väsimuses,
mõnikord väikese lootusevalgusega hinges.
nendest vestlustest, mida peetakse vaikselt. Südamest.
Mõnikord sügavas väsimuses,
mõnikord väikese lootusevalgusega hinges.
Siia panen ma mõtteid, mida keegi ei palunud mul kirja panna, aga mis tulid, sest elu küsis.
Nad ei ole alati valmis ega ümarad. Mõni katkeb ootamatult. Mõni kõlab nagu sosin.
Aga nad on päris.
Kui tunned, et mõni neist kõnetab Sind, siis tea, et ta tuli õigel ajal.
Mõtted, mis lihtsalt istuvad hetkeks Su kõrval.
Vaiksed, aga olemas.
On päevi, kus mõte rändab ja eksleb, nagu laisk liblikas – istub korraks siia, siis sinnapoole. Ei lõpeta, ei jõua kuhugi. Ja see ongi okei.
Vahel ärkan hommikul ja mõtlen, et täna ma lihtsalt… olen.
Ei soovi otsida põhjuseid ega eesmärke.
Ei vaja motivatsioonikõnet ega viiepunktilist plaani.
Lihtsalt olla.
Lihtsalt hingata.
Lihtsalt lubada endal mitte teada.
Mõtted ei pea alati olema õiged.
Nad ei pea olema julged, suured ega säravad.
Mõnikord on nad lihtsalt… mõned mõtted.
Nagu vihmapiisad aknal, mis ei küsi, kas on õige aeg tulla.
Kui ka sina tunned täna, et su sees on rohkem küsimust kui vastust,
siis tea –isegi mõtted, mis ekslevad, kuuluvad sellesse päeva.
Kui ka sina tunned täna, et su sees on rohkem küsimust kui vastust,
siis tea –isegi mõtted, mis ekslevad, kuuluvad sellesse päeva.